Millal te oma peikaga (prutaga) viimati kohtingul käisite? Sedasi romantiliselt…Et saame kokku kell kaks kella all…Ja siis Tüdruk jääb natuke hiljaks…ja Poisil on midagi ilusat (lilled vöi kommid näiteks tüdruku jaoks…)…Ja siis minnakse kahekesi käsikäes…Kinno või kohvikusse või loomaaeda…
Minul oli reedel kohting oma peikaga…Olen selle Poisiga semminud juba oma 24 aastat. Ja nüüd me elame eri riikides ja meil on muudki kui ühine perekonnanimi… Kuid kohtamas käime ikkagi. Võib olla on see vajalik selleks, et sedasi sisuliselt lahus elades suhe siiski säiliks?
Seekord oli kohtumine määratud Helsinkisse Kiasma juurde, kella üheteist paiku hommikul…Noh loomulikult jäin ma hiljaks, sest selleks et kella 11ks Kiasmasse jõuda, pidin alustama umbes kell kaheksa Jyväskyläst… Ja loomulikult mu peika oli salliv, et hilinen, sest ta teab, kuiväga ma hommikul uimerdis olen…
Aga kell pool kaksteist olin siiski kangelaslikult platsis, peikal oli kotis minu jaoks Kasekese ja muud kommi…Ja siis me läksime koos Emmasse Dali näitusele ja sõitsime Turu kaudu Jyväskyllä ja siis tiirutasime ka Jyväskylä ümbruse karuradadel ja ma näitasin peikale oma salakohta, kus kärbseseened kasvavad ja päike sillerdab järve peal…Meil oli vahva kohting, mis kestis terve nädalavahetuse. Ja selle suurim pluss on see, et ei ole aega tülitseda…Sest kokkusaamised on nii harvad ja lühikesed. Saab ja tuleb rääkida ainult ilusatest asjadest.
Enne Helsinki kohtingut oleme orgunninud kohtinguid ka näiteks Brüsseli kunstimuuseumisse…Sofia lennuväljale…noh ja mõnes imelikus paigas veel.
Karuema Päevaraamat 
Posted by joodikupoeg on oktoober 28, 2007 at 6:59 p.l.
Rõõmsaim kohting oli kahtlemata Szolnoki rongijaamas, polnud teda juba 5 päeva näinud ja kui ta peale seiklusi ja sekeldusi lõpuks kohale jõudis, jalutasime justnimelt käsikäes läbi kohaliku koloriidi kõrtsikeste, igas klaasikest palinkat rüübates ja rääkides ja rääkides….