.jpg)
Loodus on rahunemas. Tuult juba enam paar päeva ei ole. Kui aknast õue piiluda, siis tundub, et on suur ja soe päev. Sest päike paistab ja kütab toa soojaks.
Täna hakati ka keskkütet kütma. Sest päikesepaiste on petlik. Vaatamata näilisele soojusele on õues tegelikult päris külm. Loikudel on jää ja õhk on karge. Just selline aeg, et taas virmalisi võiks öösel ette tulla…Kuid enam ei jaksa vaid virmaliste pärast öösel üleval istuda, sest tean, et talvel neid nagunii näen ikka jälle ja jälle.
Sügisesed rajud, tundub, et on mööda saanud – puudelt on lehed rebitud, hoolsad kojamehed on need juba kokku ka pühkinud…Lumepostid ootavad juba kaua…Kõik on valmis talveks…
Kuu on selgetel päevadel alati jõuliselt oma rolli täitmas…Just nagu üritaks veel päikesega viimast võistlemist pidada, sest varsti päike, see kuu konkurent, lastakse väga madalalt käima. Et las nad siis ärplevad veel viimaseid ärplemisi (vaata kuu pilti mu rõdult võetuna ka).
Täna öösel oli see minekute öö. Kas sellepärast oligi hommik ja päev nii kirgas, et minek tõi vabanemise, selginemise? Üks Naine läks…Ja sellest minekust tundus mulle, et see oli ingli minek…Sakslastel on ütlemine, et kui päike paistab, siis inglid reisivad…Ja täna paistis päike terve päeva, soojalt ja kirkalt. Ja ma tundsin, et inglid reisivad…Tundsin, et see Naine on ingel ja seepärast peabki ta täna reisima…Sest ta on äkki saanud vabaks, et reisida inglite kombel…See on ju tegelikult privileeg?
Meie, mahajääjad peame alles välja teenima õiguse reisida inglite kombel…
Karuema Päevaraamat 