Tuleb välja, et siin Kesk-Soomes on karuga kohtumine täiesti reaalne, ja üldse mitte üllatuslik. Seetõttu, minule üllatuseks, on enam vähem kõikidel kohalikel elementaarne teadmine sellest, et kuidas käituda, kui kohtad metsas karu. Ja see on umbes sellisel tasandil teadmine nagu meil liikluseeskirjad või esmaabi uppumise korral.
Mida siis teha kui Tema Kõrgeausus Karu metsas vastu tuleb. Pauliina pidas mulle täna õpetliku loengu, juhuks kui ma kaameraga metsa hulkuma peaks minema(mida ma arvasin, et võiks teha): mitte mingil juhul ei tohi karule silma vaadata ega ka mitte selga keerata, ega ka mitte jooksma, põgenema hakata, sest karud jooksevad väga kiiresti. Tuleb proovida rahulikuks jääda ja pikkamööda pead ja pilku kõrvale keerates külg ees rahulikult karust eemalduda. Hoolikalt tuleb jälgida seda, et kui on emakaruga tegemist, siis ei tohiks oletatavasse poegade suunda liikuda…
Kui aga karu kindlalt on otsustanud rünnata, siis on õige taktika ennast maha heita, kägarasse tõmmata ja nägu-pea kätega kaitsta. Ning siis tuleb vaid oodata, kuni karu on sind üle nuusutanud, natuke käpaga sätsinud ja sinu vastu huvi kaotanud.
Igal juhul peab kogu kehakeel kõnelema vaid üht – ma ei soovi kaklust, ma ei soovi paha, olen valmis alistuma.
Vat niimoodi siis saab hullata karudega.
1 okt.
Karuema Päevaraamat 
Posted by Kaja on oktoober 3, 2007 at 11:07 e.l.
nojah, aga kui sa metsas üksi oled, siis ei saa end kuidagi massiks ajada…ole kui paks tahes 🙂
Posted by Anonymous on oktoober 3, 2007 at 10:41 e.l.
üks mu sagedasti venemaal kolistanud tuttav väidab, et karu vastu aitavat, kui liikuda nii kümneses grupis ja tihedalt koos.
siis karu arvavat, et see mass, mis vastu tuleb, on teine karu või nii kuidagi.
kati
Posted by Anonymous on oktoober 1, 2007 at 3:27 p.l.
Hea teada! Minu mees on Eestis Aegviidu kandis päise päeva ajal karupoega näinud. Nii et meil võib ka see info ära kuluda.