.jpg)
Tasuta kõhutäis millest täna ilma jäin, on tõenäoliselt muidugi muljetavaldav. Võib arvata ja oletada. Sest ta on olnud muljetavaldav igal aastal. Nimelt, kooliaasta alguses teeb ülikooli rektor välja (muidugi ülikooli rahade eest) kõikidele töötajatele…Söögid rootsi lauas heast paremani ja vastupidi. Ja kõik kolleegid, kellel vähegi hing sees ja jalg tatsub, tulevad sinna kokku, ja pugivad kered täis – sest tasuta ju antakse – ja pärast saab veel tantsida ka, kui peale suurt söömaaega jaksad…
Huvitav on aga siinjuures see, kuivõrd oluline on soomlastele see, et antakse tasuta sööki…Meil osakonnas on juba nädala algusest miski paha haiguse-saraasa, ja suurem osa hädised, tatised ja palavikus…aga rehtori tasuta söömaajale lähevad kõik, kes veel vähegi hingavad ja liiguvad – ning see teema, et kes jaksab minna, on olnud nädala puhkeruumi arutluse teema.
Mina ei jaksanud ja ka tasuta söök ei meelitanud kohale – no mida sa seal sööd kui tatt tilgub, kõrvad kumisevad ja palavik ajab mõistust taga…Eestlased vist on priiskavamad tõesti – kui vähegi jaksad ise endale sööki osta, siis kõiki tasuta söögi pidusid ikka läbi ei tatsuta…ja vahest pakutakse ka naabritele süüa, või näiteks – kui mu tütre sõbrad meile siin Soomes külla tulevad ja me sööme, siis ikka ja alati kutsun ka nemad sööma…ja sommid on siis nii kohmetud ja ei oska kuidagi olla, sest siin pole see kombeks. Söögiga ollakse koonrid, teistele ei pakuta oma pala kunagi, kui sa just kutsutuna külla söömapeole ei lähe…ja tasuta söögiüritustest võetakse ka poolsurnuna osa.
Head isu, kallid kolleegid. Loodan, et rehtorirouva pakutud tasuta õhtusöök teeb teie olemise ilusaks 🙂
Karuema Päevaraamat 
Posted by Kaja Tampere on september 6, 2007 at 7:04 p.l.
igaühel oma rahakott ja viinad on töesti nii – need mu sõbad sommid, kellest pallide loos juttu on, olid ka köik oma viinade ja oma rahakottidega – kuigi olid nagu ema tütardega. noh raha asjus saan veel aru, et tütred teenivad juba ise ja…aga mina oleks tütrena oma emale selle reisi välja teinud…
aga viinad olid neil täesti igaühel omad…
eks ma neid seal saarel natuke ka koolitasin, ja ylikoolis olen ka omi kolleege oma eesti stiiliga kiusanud… ja nagu tiia ütles, seda hinnatakse töepoolest väga 🙂
Posted by tiia on september 6, 2007 at 2:17 p.l.
Kuna ka suur Soomemaa on kunagi vaesust näinud, leiduvad söögi hindamise ja kummardamise kultuur sellesse kaugesse aega.
Hea oli, et oma pere sai söödetud.
Igaüks hoolitses enda eest jne.
Aga see on tõsi ,et pudel tuuakse ja ise juuakse, ka pikkujouludel. Nii imelik.
Kusjuures oled eriti hinnatud tegelane, kui teisele alkoholi ostad. Pange kõrva taha ;), siis mitte alkohol, vaid see vihje 🙂
Posted by elviina on september 6, 2007 at 1:54 p.l.
Erinevused külalislahkuse osas on väga erinevad, näiteks olime just ida Soomes ja seal taas tahavad sööta lõhki kui lääne pool hea kui kohvi juurde küpsiski pakutakse 🙂
Posted by Leelo M. Umbsaar on september 6, 2007 at 9:34 e.l.
veel toiduteemadel:
hiinlastel on huvitav komme, et kohtudes küsitakse, have you eaten?
oleme välismaalastega teinekord arutanud, et mis oleks, kui vastaks, et ei; pole juba 5 päeva söönud, kõht on hirmus tühi..
et kas kutsutaks kaasa sööma?!
argipäevane söömine on hiinlastel väga enesekeskne tegevus. võetakse aga kauss nina alla ja luristatakse see kiirelt nuudlitest tühjaks.
ei mingit small talki ega table conversationi.
(ja miks peakski, nagu Tõnn Pattayalt armastab küsida.)
Posted by kaja on september 6, 2007 at 7:45 e.l.
jah, aga arutada ju ikka võib ja peabki…et kui kogemata satud sommidega ühte seltskonda, siis ei käitu valesti 🙂
Posted by Cairbre on september 6, 2007 at 7:38 e.l.
Soomlastel on veel selline v66ristav komme seoses söögiga et kui suure kambaga ajaveetmine näiteks suvilas on siis iga paar toob omad söögid kaasa ja teeb ainult iseendale syya. Hästi imelik, meie oleme oma s6prade juures proovinud seda välja juurutada, toredam on ikka ju koos kokata-syya. Ja joomine muidugi ka, igal soomlasel on oma viinapudel, mitte nagu eestlastel et yks yhine pudel. Ja neil on see täpne jagamine isegi abielupaaride vahel, naine kysib mehe käest näiteks et “kuule mul said siidrid otsa, tohib ma v6tan sult paar tykki”.
Aga jah, igal maal omad kombed, kes olen mina arvustama kui ise siin elan.
Posted by Anu on september 6, 2007 at 6:02 e.l.
Ma olen (vaatamata üheksale pingelisele ööle-päevale teleka ees) elu ja tervise juures ning tagasi tööl. Aitäh huvi tundmast! 🙂
Posted by joanamari on september 6, 2007 at 12:01 e.l.
juudi komme pidi olema, et rasedale naisele toidu pakkumine on Jumalale meelepärane tegevus
kunagi kui ühe juudiprouaga ühes majas elasin, siis kukkus ta mind ühel hetkel peaaegu et vägisi söötma ja igasugu asju pakkuma, et mind ikka ära meelitada midagigi suhu võtma, kui vaid korrakski nina ta korterisse pistsin korraks helistama või midagi küsima
siis küsisin, et enne pole ta mind kunagi nii paaniliselt sööta tahtnud, et mis nüüd lahti on
siis ta ütleski, et õnnistatud seisus olen, sellepärast nii käitub
nüüd on sellest varsti aastakümneid möödas , aga Su blogi jutu ja kommenteerijatega seoses tuli meelde
Posted by Kaja Tampere on september 5, 2007 at 8:13 p.l.
jah see võib miskit sellist olla küll. ja mujal maailma kultuurides on ka ju sellised söömisega seotud rituaalid ja kombed jõuliselt olemas – näiteks Idamaades oma vihavaenlase pakutud söögist keeldutakse (Krahv Monte Cristo raamatus näide)
Posted by kukupai on september 5, 2007 at 8:05 p.l.
Eestlastel on olnud vanasti selline uskumus, et kui keegi söögi ajal külla tuleb ja talle ei pakuta, viib külaline leivaõnne minnes kaasa. Ja siit tuleneb see ka, et kui pakutakse, pead vähemalt maitsma. Äkki on see mingil atavistlikul kombel säilinud, me lihtsalt ei teadvusta endale seda algupära enam.
Posted by kaja on september 5, 2007 at 6:35 p.l.
he he Leelo, who is talking 🙂 Tundub, et viirus on Hiinamaalt Soomemaale jõudnud :)aga õnneks mul on medikamente hulgi kaasa võetud…nii et jah, ravimine käib täie hooga praegu kyll ja imelikud mõtted sellega seoses:)
Posted by Leelo M. Umbsaar on september 5, 2007 at 6:28 p.l.
aga peamisest!
mis see on, mis blogijaid ka tervise äraolles arvuti taga hoiab;
eluterve uudishimu ja lootus, et asjad paranevad?
ravima nüüd ikka ennast, armas pr Kaja, eks 😉
Posted by Kaja Tampere on september 5, 2007 at 6:20 p.l.
jah, ma ka olen seda mõelnud, et see vist midagi sellist on. eestlastes on mu meelest natuke nagu slaavilikku joont ses osas. tea,kas see nyyd on viimaste aastakümnete mõju või midagi pikemat meie stiilis?
Posted by hille on september 5, 2007 at 6:08 p.l.
Hästi huvitav ja samas kummastav. Ma olen ka märganud soomlaste puhul midagi imelikku söögi ümber, aga pole pikemalt sellele mõenud ja endale sõnastanud, mis see täpselt on. See seostub ka alede ja kupongidega ning rahalise täpsusega (millest sa varem oled kirjutanud). V-o on selle ühisnimetaja kokkuhoid. Eestlastel on rohkem südamest tulevat laia joont, s.o rahast pole kahju sõpradele. Rahalisest kokkuhoiust tähtsam on sageli nt mugavus, asja või olukorra ilu jms.