Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

Eile solvusin tösiselt Soome telekauudiste toimetuse peale – mees oli just helistanud, et Kanter vöitis kulla ja kogu Eesti juubeldab… Ja tegin siis ruttu teleka lahti, et siit Soome spordiuudistest asjale pildilt kinnitust saada – noh jah, ja tegelikult muidugi tahtsin mönuleda Kanteri kullaviset vaadates, olgem ausad…Soomlastel algaski just maailmameistrivöistluste kokkuvöte…ja milline pettumus, mingitest Venemaa jooksjatest (vöi olid nad hüppajad ja kargajad, suures vihas ei pannud tähelegi) rääkis hoopis, pikalt ja laialt esiuudisena…ja siis natuke ja kiiresti lipsas läbi ka, et Kanter Virost vöitis kettaheite…absoluutselt nöme uudise prioriteetide seadmine minu meelest…
Aga noh see on muidugi minu probleem, et ma Eesti asjadest rohkem huvitatud olen kui Vene asjadest…ja kuna meil nagu kiuste on kodus juba kaks päeva internet rikkis asjade maale kolinud, siis ei saandki Kanteri kangelastegu pildis vaadata…kurb.
Nädal ülikoolis algas aga huvitavalt. Esmaspäev oli ülekooliline suvine eksamipäev(öppeaasta pole veel ametlikult hakanud). Köik, kes suvel hoolega öppinud, said siis eksameid sooritada. Meie ülikoolis on nimelt selline süsteem, et kuna raha on vähe ja kuna eeldatatavsti köik, kes ülikooli sisse saavad, oskavad lugeda, siis väga paljud kursused tehakse nn raamatukursustena, et säästa öppejöude teadustöö tegemiseks ja magistri ning doktoriseminarideks – teadupärast on soomlased veendunud, et köige kallim ja priiskavam viis noori inimesi ülikoolis öpetada, on seda teha massilise loengutegevuse kaudu. Loengukursused on minimaalsed – noh minul ei ole semestris üle 10 loengutunniseid kursuseid veel olnud. Ja maksimaalselt on kaks kursust semestris. Ehk siis kokku maksimaalselt 20 tundi loengut semestris…Küll aga vötan vastu mitmeid raamatukursusi ja teen seminare.
Nii et jah, need raamatukursused siis – kui oled oma raamatu läbi lugenud, lähed ülikooli, vötad spetsiaalse pruuni ümbriku ja kirjutad sinna peale, mis aines ja mis eksamit sa teha soovid ja millisel eksmipäeval, ja saadad selle ümbriku öppejöule. Öppejöud paneb sinna siis küsimused sisse ja sulgeb ümbriku. See viiakse siis eksami päeval kindlasse eksami ruumi, kus eksami valvajad annavad need eksmile tulnutele. Aega on vastata neli tundi (vahel ka kaks tundi, kui öppejöud on pruunile ümbrikule niimoodi kirjutanud)Noh seal on veel mingid reeglid, et kui jätad eksamil ümbriku avamata, siis mitu korda saad asja uuesti teha jmt. sönaga – terve süsteem. Eksami ajal saad vetsu minna koos valvajaga, ja töö esitamisel pead isikut töendavat dokumenti näitama, ja köik kotid ja raamatud, mis kaasas, tuleb jäta endast eemale, vahest vaid sönaraamatut saad kasutada…jne, ja köik keskastme öppejöud saavad korra poolaastas käia eksami valves. Ma olin ka sel esmaspäeval, aga valvasin hoopis filoloogide eksamit – umbes 200 tudengit oli saalis erinevatele öppejöududele erinevaid aineid sooritamas. Ja selliseid saalitäisi oli peamajas sel korral neli.
Ma ei tea, kus saalis need minule eksamit sooritavad tudengid olid, aga mulle tuli ka kolm kirjatentti ja mul on nüüd hinde panemiseks aega kaks nädalat.
Kui siin Jaanus kirjutas oma blogis, et mängis 72 aastasega kossu, siis minul oli eksamit sooritamas üks 72 aastane vanahärra – ladina keele eksamit sooritas. Vat selline elu siis siinmail. Aga muidu meil sajab, ja väljas on vaid 10 kraadi sooja, ja talve riideid juba tuhnitakse kappidest välja – öhtuti tervise rajal inimestel juba kindad käes ja pea see talvgi tuleb…