Pidasin oma blogis siin natuke aega väikest küsimustikku (mu meelest see küsimustiku lisamise vöimalus on vahva asi bloggeris), just for fun. Küsisin, et millised blogid sulle meeldivad? Ja tulemused ka tulid – 29 inimest viitsis klikata.
19 neist arvas(65%), et köige meeldivamad on olustikused blogid (noh need, kus inimesed räägivad oma tegemistest), siis 12 vastajat arvas, et reisikirjad on meeldivaimad (41%), enseväljenduslikud ja ühiskondlik-poliitilised blogid said mölemad 11 inimese poolehoiu osaliseks (ehk siis mölemad 37% vastajatest) ja viimasele kohale jäid nöuaned blogid – 6 inimese lemmikud (20% vastajatest).
Noh eks mönes muus blogis taolise uuringu tegemine annaks teistsuguse tulemuse, sest profiilid ja huvid on väga erinevad…ja oma blogi loen just olustikuliseks…ja töenäoliselt satuvad siia just need inimesed, kes olustikulisi asju viitsivad ja tahavad lugeda…
Mulle endale meeldivad reisikirjad – loen regulaarselt Jaanuse ja Önne blogi (ja mitte ainult sellepärast, et mul nendega ka muus elus asja on olnud, vaid, et need on töesti head lugemised, esteetilised ja puhtad tekstid, kaunid ja professionaalsed), ning ka mujal hulkuvate eestlaste blogisid( Leelo Hiinas, Tönn Tais, Elviina, Tiia, Liina Soomes jne – vaata mu blogi listi, seal on köik lemmikud vägagi olemas, ja möned lemmikud veel lisakski tulemas, keda veel pole jöudnud lisada) loen heal meelel, juba nn klubisse kuulumise huvist…
Pöhimötteliselt on ju nii, et blogimine on ka üks vöimalus avalikku ruumi infoga täita, seda ruumi kas kaunistada vöi risustada. Ma olen juba aastaid seda meelt, et avaliku intellektuaalse ruumi reostamine on samaväärselt kole tegevus, kui looduskeskkonna reostamine. Sisuliselt pole siin vahet, kas viskad prügi metsa alla ja pöletad autokumme vöi lased solki jökke, vöi reostad avalikku intellektuaalset ruumi läbi meedia, läbi blogide, läbi kommentaariumide, läbi oma egoistlike-propagandistlike poliitiliste avalduste…Reostajatel on tavaliselt madalam sotsiaalne närv ja madalam vastutustunne…hariduses sageli nii suurt vahet pole, olen kohanud ka väga körgelt haritud reostajaid.. Pigem on see, kas inimene on reostaja vöi ei, ikkagi kultuuri küsimus. Esteetika ja eetika küsimus. Ja iseenda vastutuse tunnetamine. Lihtsal inimesel on küll kergem vastutusest körvale hiilida, näiliselt. Sest lihtne inimene mötleb, et oh mis mina pisike, kes mind märkab ja tähele paneb…aga tegelikult paljudest pisikestest inimestest saab löpuks suur ja üks ja selgelt identifitseeritav rahvus, ja kui see on kollektiivselt vastutustundetu, on juba väga pahasti.
Poliitikutest ja nende vastutusest me siinkohal ei räägigi. Kohe ei tahagi neid “kommentaarida”.
Kunagi keegi väitis, et kultuur algab WC-st, et nii puhas, kui on kodus vets, ja nii puhas ja esteetiline kui on sinu aluspesu, nii puhas ja esteetiline oled sa tegelikult…
Ehk siis, nii puhas ja esteetiline kui on meie avalik “peldiku sein”, meie meedia…nii esteetiline ja eetiline me oleme ka rahvusena….Vöi ei ole see nii?
Minule meeldivad avalikud tekstid, milles on söna ilu, milles on inimest ja hoolivust, tekstid, mis on koostatud vastutustundega, mitte omakasu (poliitilist profitit vöi turunduslikku edu taotlevad) silmas pidades. Tekstid, mis on puhtad labasustest, kuigi labasuse piire on sageli keeruline paika panna…Tekstid, mis mingilgi moel püüavad meie elu edendada ja paremaks muuta – kasvöi siis oma pisikeste isiklike eluliste kogemuste ja röömude-murede kaudu vöi ka suure ja targa filosoofilise mötte kaudu…Mida iganes…
Aga tegelikult, eks nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid hoiakuid, ja see, mida ma siin kirjutan, ei pretendeeri absoluutsele töele, ma vaid mötisklen, et kuidas minu meelest vöiks olla. On ju ka olemas inimesi, kes heal meelel reostuse sees elavad(nii intellektuaalse kui füüsilise looduskeskkonna reostuse vöi räpase ja reostatud kodu sees), ja ka neil on omamoodi öigus ning vabaduski niimoodi elada.
29 aug.
Karuema Päevaraamat 
Posted by kaja on august 30, 2007 at 8:29 e.l.
tähh köigile kenadele inimestele, kes mu blogis käivad ja avalikku ruumi kaunistavad 🙂
See on jah kummaline tunne siin blogis, kuidas tekivad suhted, sellised nagu omamoodi söpruskonnad isegi…seda peaks natuke uurima ja ehk sellest ka kunagi kirjutama 🙂
Posted by sjgelle on august 29, 2007 at 8:11 p.l.
Kaja, vaatasin Su pildialbumit. Ilus.
Ma ei ole veel endale digikat muretsenud, aga mulle meeldib fotograafia väga.
Kaasaegse meediakäsitluse järgi on ka foto tekst(ilmselt siis sotsiaalse sisuga foto, mis ilmub mingis meedia väljaandes). Minu jaoks on fotograafia ikka nagu rohkem kunst. Imetlen alati fotoblogisid.
Ma olen suhteliselt algaja blogija, aga mulle tundub, et selliseid räigeid kommareid, kes anonüümsena solvavad, väga palju ette ei tule.
Ma ei räägi siin delfist, mis on omaette nähtus. Seal kenad inimesed sõna ei võta, seepärast jääbki mulje, et kogu rahvas on õel, tige ja sihilik. Aitaks see, kui kommenteerida saaks ainult oma nime all.
Posted by tiiauspaikka on august 29, 2007 at 4:39 p.l.
ûks vihmamärg naeratus sinnapoole teele! 🙂
Blogitutuvused võivad olla vägagi magusad silmadele 🙂
Ja tore on alati leida mõnusat lugemist ja blogisiidist paitust.
Aitäh Sullegi toreda blogi eest!
Posted by Leelo M. Umbsaar on august 29, 2007 at 2:53 p.l.
rohuga on nii, et täna möödus terve päev kooli vahel ja paljundustöökojas. enesetunne oli tiba parem, kui kahel eelmisel päeval; vist on palavik järgi andmas. aga homme tuleb pealinna sõita kuldtähtedega trükitud viie magistritöö järele.. taas puhkamise asemel midagi muud.
kuna ma diplomisaamise protseduuride sellist venimist ei osanud ette näha, pakkisin kõik asjad juba kuu tagasi ning viisin ühikast ära. täna sain õnneks kätte rohukarbi, kust võtsin Eesti Coldrexi ja USA Robitussini. enne jõin üksnes sooja laimilõikudega vett, sest isegi teed polnud kodus enam.
kahe aastaga sai selgeks, et kooliarsti juurde minek on mõttetu. üle 70-aastane arst annab absoluutselt iga haiguse puhul täpselt ühesugused rohud: kolm kotikest tablette, neist ühes antibiootikumid. ja nii ravib ta oma sõnul meie allergiat. ühel Indoneesia neiul diagnoosis ta isegi linnugripi, jajaa..
eelnev oli lühikokkuvõte hiina tänapäevameditsiinist, mis tahab olla läänepärane ja maha suruda traditsioonilist. homöopaadi juurde minek on nagu soolapuhuja juurde minek: neid kohti tuleb tuttavatelt enne uurida, ning minna poolsalaja. uus põlvkond peab neid rohupoode ka posimiseks.
kahju küll. sest vana ja uus võiksid siin olla harmoonilises koosluses. ehk kusagil ongi. peab veel uurima.
aitäh! selline hea virtuaalse hoolitsuse tunne on. ja küll see tervis tuleb jälle.
Posted by Kaja Tampere on august 29, 2007 at 2:19 p.l.
kas sa ikka rohtu vötad? vöi et lase möni nöel öigesse kohta kellelgi panna – ju seal veel vanu nöelakunsti oskajaid on?
Posted by Leelo M. Umbsaar on august 29, 2007 at 1:56 p.l.
nii armas, aitäh äramainimise ja kenade sõnade eest, pr Kaja!
(kohe palju parem hakkas selles haigeolemises. eks ta vähe vastuoksuslik tunne ole ka: väljas on õhtul +28’C, aga minul on külmetus 😉
nõustun igati avaliku ruumi ‘puhtust’ või blogimise sisemist väärtust kandvate tekstide osas.
meil on ju terve põlvkond nn esimesi blogijaid, kes alustasid 2004/05: vägagi huvitaks, milliste lainetena on nende kirjutamine kulgenud ning kuivõrd mõjutab lugeja ootus kirjutaja teksti (ning selle puhtust). küllap mõjutab. aga kuidas?
ise loen üsna mitmepalgelisi blogijaid. üldistatult on poliitikud, eestlased Eestis, eestlased mujal, ingliskeelsed välismaalased Hiinamaal.
neist viimastest, eriti jänkide omadest, õpib nii mõndagi. palju on fookust ühiskonnas tõlgendamisele, fotoblogimisele, teiste blogide kokkuvõtteid. see on eriti kasulik, kuna kord nädalas refereeritavad ja lingitud teemad suunavad ka ise huvi korral lugema. nii leiab ka uusi temaatilisi blogijaid.
jääme terveks!