See küsimus – kust tulevad otsused – kõlab täpselt sama tobedalt, kui küsimus – kust tulevad lapsed….aga paraku on see Soomes elades ja töötades saanud mulle vaat et kõige suuremaks probleemiks.
Suvi läbi oli hea ja lahe olla ning ei olnud vaja üheski otsustamisprotsessis osaleda, aga sel nädalal on kõik kolleegid juba ülkoolis paigal ja mailitsi tuleb igasugu ettepanekuid ja diskussioone erinevatel tööalastel teemadel.. ning enamust neist päädivad otsusega….
No näiteks – üleeile saatis Pertti mulle maili, et kas ma võtaksin Tomi töö lugemiseks, nn second readeri töö. Enne seda paar päeva oli Vilma minule ja Perttile saatnud maili, et kumb meist saaks võtta Tomi töö lugemisele. Noh selge, olin nõus, aga ei saanud Perttile kohe maili vastu saata… No ja siis eile saatis Vilma mulle maili, et nad Perttiga olid otsustanud, et las Jaakko hoopis on second reader… No minul ükskõik, nagunii saan seda syventavat kielikurssi terve aasta – elik lugeda soomekeelseid magistritöid nii et küll ja rohkemgi saab…aga ikkagi…saatsin siis mõlemale maili, et sorry, i’m confused…?ja siis Vilma saatis vastu kirja, et sorry jah, nad pärast seda, kui Pertti oli mulle kirjutanud, olid otsustanud, et las Jaakko loeb, kuna mul nagunii konverents sel nädalal ees ja muud tegemised…Nojah see selleks. See on üsna lihtne otsustamise juhtum. Lihtsalt Vilma oleks võinud viidata sellele, et olukord on nüüd erinev sellest, mis Pertti mulle enne kirjutas, et nad arutasid asja pärast Pertti maili. Selline väike kommunikatiivne nüanss… Aga eelmisel aastal olid asjad palju keerulisemad – tegime uut plaani järgnevateks aastateks…ja kuna sommid on väga uhked oma demokraatia üle, siis kõiki otsuseid üritatakse enne arutada ja kõikide arvamusi arvesse võtta jne – sõnaga – natuke ka selline demokraatia mängimise maik asjal man…noh ja arutati ja heietati siis neid plaani teemasid koosolekult koosolekule ja vastupidi. Ning siis äkki, lupsti, oli paber valmis….kes selle lõpliku versiooni otsustas ja fikseeris, kuidas ja kust see valmis asi järsku tuli? ja kes selle ütles, et nüüd on diskussioon läbi ja asi valmis? Mitte keegi…ja ometi keegi kuskil selle tegi…
Noh ja niisama väiksemates asjades ka – koosolekud toimuvad ja minu jaoks jäävad otsad ilmselgelt lahtiseks, aga sommid teavad kõik, et asi on otsustatud ning nad isegi teavad, mis on otsuse sisu. Ja seda ilma omavahel rääkimata ja neid fakte verbaalselt fikseerimata.
Minu jaoks müstika. Õnneks on meil selline tolerantne töökeskkond, et kui ma ikka valjult kuulutan, et ma olen loll välismaalane ja paluks mulle asja natuke veel selgitada, siis nad seda teevad… aga mehhanism iseenesest on müstika siiani, juba kolm+n aastat, mil ma nendega omi asju seal ajan.
15 aug.
Karuema Päevaraamat 
Posted by hille on august 16, 2007 at 3:46 p.l.
1) Soomlased ei pane kõike paberile (ja miks peakski!); 2)soome on arvatavasti ja vaatamata kõigele siiski palju kontekstuaalsem ühiskond kui eesti, nemad omavahel teavad seda, mida meie peaksime arutama või üksteisele selgeks tegema. Kontekstuaalsus vist ei ole õpitav …
Posted by tiiauspaikka on august 15, 2007 at 2:22 p.l.
Tuttav tunne ,aga ilmselt on ka teil töökollektiivis siiski keegi, kes on võtnud otsuse midagi rääkimise asemel paberile panna.Ehk see keegi on oma tööülesandeks selle saanud.
Meil on tööl sama asi. Selle vahega ,et on veel vahe-etapp-kirja pandud arutelu kokkuvõtte kinnitamine või paranduste tegemine. Kui muudkui rääkida ja arutada, siis kuhugile ei jõutagi.
Mind ennast ajab vägagi närvi see,et minnakse juba lollilt demokraatiasse. Näiteks, see ja see kollektiiv tuleb tutvuma meie majaga. Ok, aga peab seda kõigilt küsima ,et kas ollakse ikka nõus ega see meie tööd ei sega jne. mõnes asjas võib ju juhataja oma peaga ka ütelda ei või ja.
Soome tööühiskonnas on ka palju kirjutamata seadusi 🙂 See on aga töökollektiivist kinni, millised.