Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

Kui ma seda blogi alustasin, siis lubasin endale, et oma tööga seotud asjadest ma siin ei räägi…Paaril korral olen siin seda lubadust siiski rikkunud ja heietanud kommunikatsioonist ja kultuurist jmt. Ei ole vist võimalik ametit ja isikut nii steriilselt eristada, kui sooviks…
Täna aga lugesin Päevalehe kommenti vastupropagandast, ja kuna see meie riigi hädine propaganda on mind teemana juba pikemat aega kurvastanud, siis jah, täna siin ja jälle propagandast. Seekord ka natuke teoreetilisemalt…

Propaganda on ju tegelikult kommunikatsioon – oma ideoloogia levitamine ja teistele kuulutamine ning soovitavalt peaks siis teised selle kuulutamise järel selle ideoloogia omaks võtma…Seega, propaganda eesmärk on väga selge – nn oma usu levitamine, oma usku pööramine – ajalooliselt ju ongi propaganda termin tulnud religioonist (ei lasku siin detailidesse, fakte saab igaüks teatmeteostest kätte).
Ja kuna propaganda on oma olemuselt kommunikatsiooniprotsess, siis on oluline teada siinjuures ka seda nüanssi, et see kes esimesena oma sõnumi sinna kommunikatsiooniprotsessi suudab saata, see juhib mängu…Kommunikatsioonivoog pole kunagi tühi, kui teie või meie sinna infot ei pane, siis paneb sinna keegi teine või kolmas ja siis tema juhib mängu…
Praeguses Eesti-Vene propagandasõjas juhib Vene pool mängu, sest nende sõnumid on jõulisemalt ja massilisemalt selles rahvusvahelises kommunikatsioonivoos, ja on oht, (tulenevalt poliitilistest arengutest Euroopas, millest ka tänastes lehtedes juttu) et osa meie fännklubist läheb Venemaa poole üle, kui me neile fännamiseks piisavalt ainest ei anna…Jah, meil on siin Eestis kombeks end ikka ja jälle lohutada, et noh päris nii see ka pole, et vat need ja need ja need on kõik meie poolel ja teavad, mis tegelikult on…AGA…see on siiski jaanalinnu mängimine, sest selleks, et sinu ideloogia saaks domineerima, pead sa muretsema selle eest, et võimalikult paljud sinu ideloogiat pooldaksid, mitte ei ole vaja rõõmu tunda sellest, et need 10 või kakskümmend või sada JUBA pooldavad…Saate aru nüansi erinevusest? Meie vaid seletame, et asjad ei ole nii nagu venelased räägivad, aga niisugune esitlus ei ole veenev, ning mis peamine – see on passiivne positsioon, see on teine sõnum selles voos, mitte esimene…

Mida siis teha. Eesti ei ole lootusetult hiljaks jäänud – tegelikult on viimane aeg oma propagandamehhanism tööle saada. Mitte vastupropagandat Venemaa sõnumitele ei pea me tegema. Vaid me peame tegema Eesti riigi propagandat, me peame promoma Eesti riigi ideoloogiat – ka riigi siseselt-eelkõige neile, kes EI OLE Eesti ideoloogilises kultuuriruumis sünni ja päritolupõhiselt, kuid ka sünnilt ja päritolulit eestlastele, et lojaalsete hulk säiliks, ning muidugi välismaale…Me peame ise seda meile eluliselt olulist kommunikatsioonivoogu täitma hakkama. Pole oluline, mida Venemaa räägib, meil tuleb suure ja valju häälega oma juttu rääkida, ja seda mitte ainult Eesti meedias, vaid eriti just rahvusvahelises meedias, vene, inglise, saksa, prantsuse jmkeelses meedias. Alates meie ajalookäsitusest, meie väärtustest, meie kangelastest jne. Mis on Eesti ideoloogiline sõnum maailmale, mis kajastaks meie väärtusi ja hoiakuid, meie ideoloogiat? Ja mis on Eesti riigi ideoloogiline sõnum meie riigi elanikele?Milline on meie strateegia nende sõnumite väljahõikamiseks? Kas me ikka tegeleme asjaga teadlikult, süstematiseeritult, plaanipärasel? Kõiki propagandavõtteid kasutades? Meil peaks ju neid inimesi veel olema, kes Nõukaaegse propagandameistrite kooli on läbinud?Ja uusi kommunikatsioonispetse tuleb ju järjest juurde… Kodumaises kohalike parteidevahelises propagandasõjas nad kõik õitsevad ja õilmitsevad nii et ainult ahheta, mida valimispropagandaks kõike suudetakse välja mõelda. Nüüd tuleks maha istuda ja asja üle tõsiselt mõelda, ning propagandafookus õigesse suunda ajada…Nii et sellele ka riiklikult ja rahvusvahelisel areenil mingi kasu tuleks, mitte kasu üksikutele parteidele võimupiruka näol ning selle kaudu VÕIB OLLA kasu ka riigialamtele, kuid võib olla mitte (aga see on juba teine teema)…

Pole vaja vastata Venemaa propagandale – kas te olete neid kunagi kohanud sisuliselt dialoogilist kommunikatsiooni arendamas? Propaganda ei oota vastamist ja vastuseid…Vene propagandale vastamine on nagu vastu tuult pissimine – ikka ise saame märjaks… Me peame selgelt ja julmalt Venemaa sõnumeid eirates siitpoolt Europpasse suunduvad kommunikatsioonivood oma kontrolli alla haarama. Pole olemas head või halba propagandat – vaid propaganda eesmärk võib olla halb või hea. Kõik on suhteline ja subjektiivne. Meie propaganda on meie jaoks eluliselt hädavajalik, seega meie mätta otsast vaadates hea. Järelikult tuleb seda maksimaalselt kasutada, täie professionaalsusega. Ja jalgratast pole siin vaja leiutada, propagandateoreetikud on järeltulijatele asja väga lihtsaks teinud – ainult ole mees ja viitsi ning oska seda kasutada…