See Eesti-Soome segakeelne ohe tuli Pauliina, minu parima Soome sõbra suust, kui ta lõpuks meie Saaremaa kodus maandus, kolmapäeval. Teekond Kuivastust Kuressaarde oli olnud hullumeelne. Nii hullumeelne, et isegi pika tsiklisti kogemusega Pauliina vangutas pead ja imestas, et eestlaste sugu üldse veel elus on…Vihm, hämarus, kitsas tee…Algul olevat ta üritanud sõita normaalselt 90-100, aga siis hakkasid hullud virolased Pauliinast mööda sõitma kui postist, mõni veel närviliselt tuledega vilgutades – et mis sa nõme somm siin venid…Ei jäänud mu heal sõbral siis muud üle kui ka gaasi lisada, et ühtses sõiduvoos püsida, ning ära hoida hullumeelseid möödasõite…Noh ja siis see ühtlane voog kimas Kuressarde läbi vihma nii umbes 130-140 km tunnis…
Viimasel ajal on liikluskultuurist palju kirjutatud…Ja ikka kritiseerivalt, kuid tundub, et see kirjutamine ja kritiseerimine ei aita, sest tegelik elu veereb omasoodu. Tõenäoliselt need, kes kihutavad, arvavad, et nad tegelikult ei kihuta, või vähemalt ei tunnista ennast hullumeelseteks kimajateks…või siis lihtsalt ignoreerivad avalikkuse püüet olukorda meie liikluses parandada…
Ometi pani mind sügavalt mõtlema Pauliina küsimus: “miks nad niimoodi lolli mängivad?mis neid vaevab?”
Tol hetkel ei osanud ma Pauliinale vastata, ega oska nüüdki…Küll aga olen mõelnud mitmesuguseid asju, miks eestlased sellised hullud maantehuligaanid on…Slaavi temperamendi ja kultuuri mõjud – kes teab Odessa liiklust näiteks, sellel on selge, kust tuleb see stiil algupäraselt? Hoolimatus kõigi ja kõige suhtes? Alaväärsuskompleks – et kui ma muud ei ole, siis kange kimaja ikka…? Realiseerimata unistused – tahaks ka Marko Märtin olla?
Omamoodi nõutust oli selles Pauliina küsimuses ja jäi see vaevama mindki…Miks eestlased on liikluses sellised sekopääd(vabandust jälle tuli eesti-soome segakeelt sisse, kuid see tundus asjakohane)…Kas keegi oskaks vastata? Kas keegi tihkaks kihutajatelt küsida, et miks niimoodi siis nüüd?Miks me endast regulaarselt ja süstemaatiliselt rumala inimese muljet jätame?Miks me mõttetult riskime? Või on hoopiski äkki alalhoidlikud ja tasakaalukalt liiklevad soomlased rumalad ja mökud?Pauliina kindlasti mitte – tema sõidukogemus nii Soomes, kui ka mujal Euroopas teeb silmad ette paljudele Eesti gaasitallajatele…Kuid ta ei pea seda oma sõiduoskust vihma ja hämaraga esitama arutult enda ja teiste eludega riskides…vastupidi, ta on nii proff, et julgeb korralikult sõita…
Jah, igatahes, hullud virolased on siis nüüd see hüüdnimi, mis ka minu Soome tutvusringkonnas eestlaste kohta hakkab levima, ja täiesti põhjusega…Ja kahjuks olen mina üks neist hulludest, sest imago on selline kaval asi, mis tekib tegude põhjal…ja kuna olen eestlane, siis kantakse kõik eestlaste teod ka minule üle…ja eks ma vahel ikka natuke hull olen ka…
30 juuli
Karuema Päevaraamat 
Posted by usku on august 15, 2007 at 1:04 p.l.
miks eestis on sekopääd liikluses? üks hilisem postitus siin blogis räägib sellest, kuidas soomes ollakse viisakad ja hoolitakse, tekib tahtmine tänada ja mööda lasta ja muud sellised ilusad asjad. sekopää ei ole mitte see, kes mööda kihutab vaid see, kes mööda kihutajal kihutada ei lase. kui raske on siis korraks tee perve poole pöörata kui vastutulev möödasõitja oma ritta tagasi ei jõua või siis tihti ka füüsiliselt ei mahu, sest seal sõitjad ei lase vahele? uudistest loeme/kuuleme pidevalt kuidas “auto kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku seal liikunud…”. mitte möödasõitja ei ole sekopää vaid suure egoga ja jonnakas vastusõitja ja mittevahelelaskja on. sellise liiklustihedusega, mille on saavutanud nt tartu maantee ja sellel teel venivad penisonärid, rekkad ja traktorid normaalset kulgu takistavad, ei olegi võimalik normaalselt isegi 90-ga sõita. hoopis need on sekopääd, kes ei taha või ei suuda teha seda pisikest rooliliigutust ja tõmmata kõrvale. sekopääd on need vastassuunas liikujad, kes ennemini vilgutavad tuledega ja surevad, kui et kõrvale tõmbavad… las inimesed kihutavad, kui tahavad. ka nende suhtes tuleb vastutulelik olla. nagu igaks tüliks on vaja kahte poolt, on ka igaks liiklusõnnetuseks vaja kahte poolt…
Posted by hille on august 7, 2007 at 9:46 e.l.
Hofstede on kirjutanud ebakindlust hästi ja halvasti taluvatest kultuuridest (eesti kultuur talub soome kultuurist ebakindlust pisut halvemini)ja riski võtmisest. Ebakindlust halvasti taluvates kultuurides naljalt ei riskita. Aga ometigi on neis kultuurides sõidukiirus suurem kui ebakindlust hästi taluvates kultuurides. Seda paradoksi seletab Hofstede sellega, et tegemist on nn tuttava riskiga – teatakse, mis võib kiiresti sõites juhtuda. Kuna ebakindlust halvasti taluvates kultuurides on inimestel pidevalt kiire, siis aja kokkuhoiu mõttes ollakse nõus seda riski võtma. Ebakindlust hästi taluvates maades pole inimestel nii kiire ja seetõttu ollakse nõus, et sõita ei tohi kiiresti (neis maades on sageli lubatud maksimaalne sõidukiirus suht väike) Riskimine pole seal muidu mingi probleem – riskima ollakse nõus alati, olgu tegu tuttava või tundmatu olukorraga.
Posted by kaja on august 1, 2007 at 11:42 e.l.
to ingrid: jah , selleks, et neist (sommidest) aru saama hakata, tuleb mönda aega nende keskel olla…nagu ma ytlin, stereotyybid langevad kolinal…
aga eks ma siin poolest augustist alates hakkan rohkem soome elu edastama, siis saab võrrelda ja arutleda…et mis on tegelikult ja mis tundub, et on 🙂
Posted by Ingrid on august 1, 2007 at 11:30 e.l.
Enne kui ma soomlasi Soomemaal nägin, lõi mind pahviks sadamaturu puhtus.
Siis jahmatas mind kaubamajades vaikus.
Just, just, VAIKUS.
Võibolla on lärmakus üldse turistidele omane, et tahetakse enda turistiks olemist rõhutada, sest peale soome keele olen kuulnud ka tänavatel valjut läti jm. keelt.
Meenus kunagi ukrainlaste mulje Eesti kohta, et meie bussides inimesed sõidavad vaikselt, neil lärmavad.
Lugesi su Saare lehe jutu läbi.
Ega oska kommenteerida, sest viibisin Soomes vaid ühe päeva.
Posted by kaja on august 1, 2007 at 10:31 e.l.
to Ingrid: jah sul on õigus, et see arvamine sünnib kogemusest. kuid ma sellepärast kirjuatsingi “normaalsed ja haritud” inimesed eeldusel, et mingil osal eestlastest säilib ehk üldistusvõime selles osas, et markantseid näiteid ei üldistataks kõigile…Mõtlen siin seda asja mitme erineva tahu alt vaatamise oskust kui haritust…need stereotüübid vaevavad meid töesti – vaata mul on siin link ka artiklile, mis avaldati Oma Saares – See tuttav ja tundmatu naabrimees…
MInu kogemus, kus saan korraga võrrelda eestlast ja soomlast, on laevad, mis kurseerivad tall-hel liinil. Pole vahet ka soome tööle minevad eesti mehed või tallinna lomallen tulevad sommid. kõik on purjus. vahe on vaid selles, et lomalle minejate seas on ka naised purjus, tööle minejate seas naised purjus ei ole…
c’est la vie…
Posted by Ingrid on august 1, 2007 at 6:31 e.l.
isegi täitsa normaalsed ja haritud eestlased keeravad vahepeal ära ja ytlevad, et sommid ongi vaid joodikud
Oi, Kaja!
Kui ma olen silmast silma kohtunud u.98% ainult purjus soomlastega, siis ei aita minu suhtumise kujundamisel mingi haridus.
Minu argumendiks on olnud ikka, et näidake mulle üht kainet soomlast.
Niisama negatiivne suhtumine oli mul venelastesse, et näidake mulle üht ausat venelast. Ausaid venelasi nägin ma Venemaal juba ammu, siin ja seal.
Kaineid soomlasi nägin aga alles paar nädalat tagasi oma esimesel Soome reisil.
See positiivne mulje oli vapustav!
Ehkki, ehkki…Kohe lugesin ka lehest, kuidas Helsingis olevat Tallinna väljaku vallutanud asotsiaalid, kellega kaupmehed suures hädas on.
Kokkuvõttes võib öelda, et eks nii ole ka eestlastest kujunenud negatiivne arvamus kui juveeli ja pangaröövlitest. Ikka kogemuse, mitte hariduse järgi.
Posted by Anonymous on juuli 31, 2007 at 12:52 p.l.
to OV: jah ja siis see kojukiirustamine jääbki pooleli, sest juhtub avarii. ja tavaliselt kõik need, kes kimavad, iial ei tunnista et nad kimavad, alati on mingi PÕHJUS. ja alati on need inimesed ks ENESEKINDLAD, et nendega nagunii midagi ei juhtu.
olen ise ka saaremaal sattunud kimajate jorusse, küll suunal kuressaare kuivastu, ja seda muideks just hommikul, teisipäeva hommikul. ja vahet pole. 120 oli tõesti keskmiselt rauas, mis töhendab, et sunnitud kiirusepiirangud sisse arvutades, vahepeal oli tõesti 130-140 rauas…aga alla ka ei tahtnud anda, sest siis oleks pidand järgmist praami ehk ootama
Posted by Kaie on juuli 31, 2007 at 10:14 e.l.
Mitu aastat Tallinna ja Kuressaare vahel sõitnuna tundub ka mulle, et iga suvega lähevad kiirused suuremaks. Kui kolm-neli aastat tagasi sai Kuivastust kodu poole sõites keskmiselt 100-ga sõidetud, siis sel suvel suurt alla 120 km/tunnis sõites ühtses voos ei püsi.
Kihutamine algab niipea, kui tee kuiv ja sõiduolud head. Loomulikult võtavad masinad suuremagi kiiruse välja, kuid Eestis kiirteid pole. Minu tohtrist õde kommenteeris juba aastaid tagasi – kui varem saadi avariis peatrauma, siis nüüd jäävad avariis kehad ilma peata. Ja kõik see arutu kiiruse ning ohutunde kadumise tulemusena.
Posted by Kaja Tampere on juuli 31, 2007 at 9:38 e.l.
mõtlen mõtlen empaatiliselt, olen ise seda saare elu juba yle 40 aasta omal nahal tunda saanud…ja tean täpselt millised kimamised on enne ja pärast praamile saamist.
silla osas olen nõus.
ja muideks, nii naljakas kui see ka pole – eestlased töepoolest peavad somme joodikuteks, nuta või naera – isegi täitsa normaalsed ja haritud eestlased keeravad vahepeal ära ja ytlevad, et sommid ongi vaid joodikud (kogemus nädalavahetusest ka selline, stereotyybid ruulivad)
Posted by OV on juuli 31, 2007 at 5:28 e.l.
See on järjekordne põhjus silla ehitamiseks. Mõtle nüüd ise empaatiliselt kui saadakse praamilt maha (pärast pikka mitme tunnilist ootamist Virtsus) ja tuttav kodune tee (kestusega 40-50min) ning kodused ootamas… siis paljudes kerkib iha rutem koju saada, võibolla mõnel ka mingi elutähtis seriaal vajab vaatamist, mis iganes põhjus. Tulgu su “hull” soomlane hommikul vara ja ma olen kindel, et pilt on hoopis teine…
Nii üldistada ei maksa. Siis peaksid kõik eestlased pidama soomlasi padujoodikuiks, kes alkoholi täis käruga ringi sebivad . Õhtuks end maani purju joovad ja lällavad?