Sead ei kao kuhugi, saaga jätkub…


Hoolimata sellest, et Ahto paar päeva tagasi meie maja taga siga laskis, olid eile õhtul sead taas põllul pillerkaaritamas… Tore et olid, sest meie Soome külalised said nüüd elusaid metssigu elusast peast näha …
Loodus on seadnud nii, et siga on vastupidav loom – näiteks kulti tulistades peab täpselt teadma, kuhu sihtida, sest on kohti kuldi keres, kust kuulid lihtsalt läbi ei lähe…sellised inimesed, kelle kohta tahaks öelda, no on siga (vabandust loomakesed, see ei ole pahatahtlik teie suhtes, inimestel on vaid selline komme üksteist vahel seaks sõimata…) kestavad ka kaua ja see tõug inimesi ei lõpe kunagi – isegi kui üritad kuidagi nende vastu võidelda…Seaduspärasused on looduse tugevaim külg..

One response to this post.

  1. Posted by elviina on juuli 28, 2007 at 12:01 p.l.

    Ennevanasti mu ämmal oli Kärstnas, see on teispool Viljandit, maal maja ja see 0,6 põldu. Iga aasta olime seal siis kevadel kartuleid istutamas. Ühel aastal sai ämm mingit erilist magusa maitse kartuli sorti ja pani 4 vagu põllu keskele. Paar nägalat hiljem saime kirja et sead olid need 4 vagu leidnud ja viimse kui kartulini ülesvõtnud. Kõrval olevaid tavalisi kartuleid ei olnud isegi proovinud 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: