Asjade haigus ja tarbimishullus ehk vanade asjade uus elu


Leidsin oma Tallinna kodus kraamides hulga imelikke vanu asju, millega tegelikult igapäevases elus mitte midagi teha pole…Väikseks jäänud riideid, igasugu tarbetuid kingitusi, vanu firmasuveniire, konverentsikotte, paelu, nuppe, täiesti defineerimatuid vidinaid, samuti erinevat värvi tasse, taldrikuid, kausse….jne jne…loetelu võiks jätkata ja see tuleks oi kui pikk.
Arvan, et pea igas kodus on sellist tarbimishullusest tingitud nodi, millega alguses tundub, et nagu oleks midagi teha, aga siis selgub, et TEGELIKULT on asi täiesti tarbetu, vahel isegi mõttetu…
Soomes olen avastanud hea mooduse – Punasel Ristil on vahvad vanakraami poed ja sealt saab ise head nodi osta (näiteks ostsin hiljuti sealt suurepärase käsitsi heegeldatud pitslaualina oma suvekoju), ning samuti saab sinna poe ukse kõrval olevasse kasti oma vana nodi vaikselt ära poetada…tasuta…lõppkokkuvõttes väike heategu, ja teisalt kodus kapid tühjemaks ja kola vähemaks…
Eestis olen vahest ilusti prügikasti kõrvale asju pannud, aga see ei ole hea, sest hulkuvad loomad tuustivad ja inimesed-hulgused ka pole just kõige korralikumad selle kraamiga, mis neile sinna tarbimiseks pandud…
Eestis on tõesti mure, kuidas ja kuhu MUGAVALT ja LIHTSALT vanu asju ära anda…
Omas majapidamises olen püüdnud vanadele asjadele anda uut elu suvekodus…Aga samas, ega suvekodu ju ka vanakraamilaoks ei taha teha, või kolikambriks…
Mõned asjad aga siiski saavad suvekodus uue elu -näiteks lapsed tõid kunagi notarite suvepäevadelt kaks kena õlgkaabut kaasa – poes selliseid pole näinud, ja suvekodus igati asjakohased, ütleks et lausa praktilised…Kuigi – esimesel päeval õlgkaabuga õue peal hõljudes abikaasa konstateeris, et ‘sitale tuleb ikka õlgi peale visata’ – tsiteeris mingit Hrushovi anektooti ja tegi nalja, omast arust.
Siis veel leidsin keldrinurgast vana ja tugevalt kasutatud Estpak Data vihmavarju – remontisime ära ja nüüd on vihmaste ilmadega kena toa ja Europelleri vahet joosta…
Noh ja nõusid läheb ka siin suvekodus palju – mitte et meil nüüd peretülid kogu aeg oleks – aga käsitsi nõude pesemisel kivipõrandaga ruumis ikka midagi maha kukub ja katki läheb…Seega, ökoloogiline nõudepesuviis vähendab bka asjade hulka, kuid toodab ka prügi, mille järgi arheoloogid tulevikus meie ajastut lahti mõtestavad…
Ning riideid kulub ka väga vähe siin maal suvekodus elades – olen juba neli nädalat ühe ja sama ürgvana dressipluusiga ringi kolistanud ja ainult Kuressaarde minekuks panen vahel natuke paremad riided selga…Igapäevaselt on kasutusel kõik see, mis tegelikult riidekapist juba välja visatud…
Sõnaga – selline vanade asjade uus elu on suvel – hea tunne on, et saab siiski lõpuni tarbida kõike seda, mis koju tekkinud, tulnud, toodud on…Kuid teisalt, kas üldse peab asju nii palju olema?
Üks kena inimene unistas kunagi, et tahaks omada just niipalju asju kui ühte kohvrisse mahub, ja elada nii, et maise vara pärast südant valutama ei peaks…

8 kommentaari

  1. Posted by Kaja Tampere on juuli 24, 2007 at 11:31 e.l.

    just just, sain su mõttest aru küll – käisin ka su blogis ja vaatasin pilte, ja su mõte on hea…tegelt peaks need naljakad asjad kõik yles fotografeerima. tegin omale juba fotoalbumi blogi ka, hakkan sinna asju varsti yles panema…tule siis vaatama

    Vasta

  2. Posted by Ingrid on juuli 24, 2007 at 11:15 e.l.

    No ega ma mõelnudki perereliikvijad!!! 😦

    Vasta

  3. Posted by Kaja Tampere on juuli 24, 2007 at 9:17 e.l.

    noh mälestusesemete ja tavalise kola vahel ikka proovin vahet teha. mälestusesemeid on mul perekonnal alles aastast 1842, ja kellelgi pole tulnud pähe seda kolaks pidada…väike sisuline vahe

    Vasta

  4. Posted by Ingrid on juuli 24, 2007 at 6:34 e.l.

    Mõnedest mälestusesemetest võid enne äraandmist pilti teha, netis ruumi jagub! 🙂

    Vasta

  5. Posted by Kaja Tampere on juuli 23, 2007 at 8:39 p.l.

    jah, need on head aadressid ja neid on vajalik teada…kuid neid võiks ka rohkem reklaamida, mõtteviisi ennast võiks ka reklaamida, sest sellest kõik algab…säästlikumalt tarbida ja jagada seda mida ei kasuta, mitte koguda kappi ja oma asjade otsas kükitada…

    Vasta

  6. Posted by hille on juuli 23, 2007 at 8:22 p.l.

    Kui Tallinnas tulevad Taaskasutuskeskusest tasuta järele mööblile ja suurematele asjadele, siis Tartus mitte. 250 kr on vähim, mille eest ollakse nõus ära viima, juhul kui ise aitad auto peale tõsta. Lisaks on Tartus veel ka kohti, kus igale äraantavale asjale pead peale maksma, umbes nii, et külmakapile 200 kr, tugitoolile 150 jne. Ja kasutatud riideid ei taheta üldse – ainus koht on viia raha eest prügimäele.

    Vasta

  7. Posted by tereloom on juuli 23, 2007 at 6:50 p.l.

    http://uuskasutus.ee/

    Nimetet MTÜ valiti tänavu aasta parimaks, tegutsenud on 3 edukat aastat, vastu võtavad tasuta kõike ja imelisi leide on seal samuti.

    Kui lihtsalt toredate leidude peale välja minna, soovitan pisipoodi Vabriku 7, Kalamajas, Tallinnas. Suvisel ajal on ta vist vaid paaril päeval nädalas lahti, sügisest T-L, ja K-R on lahti ka mööbliosakond. Neile tuuakse asju Rootsist.

    Ma ise olen Uuskasutuskeskusse Paide tn. 7 viinud kotitäite kaupa pestud-kustud-kammitud korralikke riideid, jalanõusid,lauanõusid, mööbliesemeid…
    Ei saa aru, kuidas ja kus need asjad kasvavad.
    Ise veel keskkonnasõbralik inimene nime poolest…

    Vasta

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: