.jpg)
Reede ja kolmteist jättis ikkagi oma varju ka natukene nädalavahetusele…Igasugu kurvaks tegevaid olukordi tuli pühapäeval ette: Mäksil ägenes vana igemepõletik ja nii hullusti, et pidime otsima Saaremaalt väikeloomade arsti, kes loomakesel mõned hambad välja tõmbaks ja põletikukolded puhastaks. Teate ju isegi kui vastik on hambavalu, igemevalust rääkimata. Ning võite endale siis ette kujutada seda vaeva, mida üks väike koer, kel aastaid juba kenasti üle kümne(vaata pilti, kus Mäks oma valutava lõuaga kenasti siiski kaamerasse poseerida jaksas) oma väikeses koerasüdames tundma peab. Loomulikult leidsime arsti ja sattus olema nii kena arst, et võttis õnnetu loomakese veel pühapäeva õhtul kell viis operatsioonile ette…Ja hind narkoosiga koera igemete lõikamise eest oli üllatav, nii odav, et ei julge siinkohal numbritest rääkida. Samatüübiline operatsioon Tallinnas maksis tuhande krooni ligi…ja kui loomadega seotud teenuste hindadest veel rääkida, siis Kuressaares ühe teise loomaarsti juures olevat isegi koera kõrvade puhastamise eest tuhande krooni ringis küsitud. Tundub, et tuhat ongi selline keskmine taks kui loomakliiniku uksest sisened, või ma eksin?Igatahes meie arst Margus tundus olevat südametunnistusega mees, tema töö oli suurepärane ja väike armas kodune kliinik parim mis sellel pühapäeva õhtul meie väikese Mäksiga juhtuda sai. Nii et kui Saarel oma väikese sõbraga hätta jääte ja arstiabi vajate, siis otsige loomatohter Margust.
Mäksiga läks seekord hästi, tema vana süda pidas narkoosi vapralt vastu, ja õhtul tudises ta juba iseseisvalt õues ringi, natuke selline purjakil mehe olemine oli küll, aga purjakil olek võib vahel ka hästi armas olla.
Õhtul tuli aga kurb uudis – minu Riina kass Miku (Mikust mul kahjuks pilti pole), ka soliidses vanuses, üle 10 aasta vana, kuid Mäksist veidi noorem, oli laualt hüpates saanud tagakeha halvatuse. Riina oli oma Mikuga ka arsti juures käinud, selle teise loomatohtri juures, kes kõrvade puhastamise eest olevat tuhat krooni kasseerinud…ja arst oli öeldnud, et noh magama jõuame teda ju alati panna … ja pandi Mikule tilguteid ja määrati spets hooldusprogramm ja mida kõike veel selle kena kiisukese heaks püüti teha ja kuidas iganes pererahvale lootust anti – ikka Riina raha eest, ka tuhande ligi arve jälle… Kuid kes siis kriisiolukorras raha loeb, ja kui ikka armsa pereliikme päästmine päevakorras, siis olgu või viimased sendid – ikka teed kõik selleks, et midagigi saaks veel päästa…Miku puhul ei saanud…Võib olla oleks olnud loomaarsti poolt ausam Riinale tõtt öelda, ja kogu ürituse riskid ausalt välja tuua, ja oleks ju selle raha saanud teenida nendelt loomaomanikelt, kus elu ja surma küsimus nii selge ja terav pole…? Miku läks taevastele jahimaadele pühapäeva õhtul kell 11-12 vahel.
Väärt kass oli, soliidne, selline sajandi kassi moodi kass, väärikas, isepäine, kangekaelne…ja arvan, et ta on teeninud oma soliidse eluga ära selle, et siin blogis talle järelehüüde kirjutan…Igatahes mina nutsin eile õhtul, nutsin kiisu pärast, kelle nimi oli Miku. Ma tean, et tal oli ilus kassi elu ja oma pererahvale pole tal midagi ette heita… Miku viimane puhkepaik on Pihtla kandis, esivanemate maadel…
Vat selline oli meie pühapäev siin Saaremaa läänerannikul…Õhtul tuli kaks kitsekest etendust andma – kepslesid lihtsalt ringiratast aasa peal ja ei lasknud ennast vaatavatest inimestest üldse häirida, muretu elu kõrvuti kurva traagikaga?…Ja metssigade järgi saab hakata kella õigeks keerama – kolm minutit enne 11-st tulevad nad tavaliselt kapakuga…Esialgu kesikud, natsalstva sadershivajut…Veidi aja pärast tuleb kult järgi, siis moe pärast sõitleb natuke kesikutega ja siis söövad rõõmsasti koos hommikuni…
.jpg)
Ja kui sead hommikul viie-kuue paiku põllult lähevad, siis tuleb viimase vahetusena sookurgede paar oma konnasaaki luurama…
Tõeline Meie pere ja muud loomad seriaal, pole Korfule vaja minnagi…Muideks, eile pildistasin tund aega ämblikku ka meie Europelleris (vaata pilti).
Kunagi oli see Gerald Durelli raamat üks mu lemmikutest, peaks vist uuesti käsile võtma.
Ja mälestus Mikust, sajandi kassist, elab…
Karuema Päevaraamat 