Nii. Hariliku tanuseene päevad on selleks korraks loetud – paariks päevaks vaid seda sära ja tähelendu…Kurb… Seenekaitseala on nüüdseks kaotanud oma tähtsuse ja elu läheb edasi. See väike seenesaaga meenutas mulle kangesti seda, mis edevate inimestega meedias, just kollases meedias juhtub – et algul on seda ilu ja lummust oh kui palju, ja hais on vänge ja enamasti on ka mehed elevil ja erinevad putukad tiirlevad. Siis aga vajub ilu lonti, hais läheb veelgi vängemaks…Lõpuks vaid hais jääbki, ning siis saabub vaikne ja kuulsusetu lõpp. Hea seegi, et ka hais kaob, või asendub millegi meeldivamaga – näiteks õitsevate pärnade hõrgu aroomiga…
Pildil: vananevad tanuseened kurvalt viimasedi hetki olemas.jpg)
Karuema Päevaraamat 