Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

PILTIDEL ON VANA HEA GHENTI MÕNUSAD MAJAD JA KITSAD TÄNAVAD…

(In photos: Old and good Ghent, Belgium…)

—
Nii, lööktöö mööda Euroopat on selleks korraks läbi. Nädal Belgias, ja teine Eestis, väljakutse Erasmus õpetajatele.
Belgia oli tänavu eriliselt soe, isegi kuni 30 soojakraadini keskpäeval… Gent oli traditsiooniliselt kaunis ja eriline. Tundub, et selles kummalises linnas, mõnedkümned kilomeetrid Euroopa pealinnast Brüsselist, Euroopa Liitu nagu ei eksisteerigi. Täiesti tavaline on, et väikese restoranikese köögis vedeleb perenaise koer keset potte ja panne, samal ajal kui perenaine üksikule eksinud külalisele omeletti praeb…Linnas hulguvad kanad, erinevates kohtades – ülikooli kampuses näiteks, ja ka linna esindushotelli ees näiteks olen kohanud üht õnnetut kana, kes üle trammitee üritas pääseda…
Inglise keelt keegi eriti rääkida ei viitsi, maailmapoliitikast ei huvitu. Kirsiõlu ja ees ootav suvi on inimeste meeled hõivanud. Brüsselisse suhtutakse kui mingisse imelikku asja, millega ülejäänud Belgial kui niisugusel suurt midagi pistimist ei ole. Belglased on üldse väga paiksed – näiteks mujal linnades niisama huvireisil käimist praktiliselt ei ole – üks Eesti päritolu Belgia mees rääkis, et käis näiteks Leuvenist, oma kodulinnast, Genti viimati 20 aastat tagasi…Selle taustal on eestlaste suvised-talvised mööda maad ringikappamsed lausa nagu muistsed viikingite matkad. Belglased nii et tee. Neil on tavaliselt oma perekonna äri vaja pidada – sest juba vanaema pidas selle nurga peal koti poodi ja vanaisal oli selle silla otsas väike restoran…Ja belglased, vastupidiselt eestlastele, kui nad on omanikud, siis on nad ise iga päev oma äris kohal – teenindamas, huvi tundmas kas kliendile maitses jne. Huvitav, et seitsme aasta jooksul, mil ma neid igakevadisi Erasmuseid Genti teen, ei ole suurt midagi selles linnas muutunud, ettekandjad on samad, kohad, mida külastan – samad, isegi lagunenud majad on rahumeeli Genti kesklinnas, meie mõistes ülikallis vanalinna tsoonis, seitse aastat remontimata, ja remondi algust ei paistnud tänavugi. Ja kell viis hakkab äri vaibuma – poed pannakse kinni, inimesed lähevad koju, või siis kanali äärde vabaõhukohvikusse õlut jooma…Kõik on nii stabiilne ja igavikuline…
Õpilased olid tänavu ka eriliselt malbed ja head, ja huvilised…
Selline soe ja letargiline meeleolu haaras endasse. Kuni tulid ärevad uudised Eestist…