Karuema Päevaraamat Üksinda omade seas

PILDIL ON VÄHIKU TALU SUVEL (In photo: my summer cottage in Saaremaa, Estonia)
—
Sel aastal sain Lihavõtted veeta Saaremaal, Vähikul. Seda rahu ja vaikust, mis seal valitseb, ei ole võimalik sõnadesse ümber panna – seda lihtsalt tuleb tunnetada…
Vaatamata õues valitsevale petlikule päikesepaistele, oli ilma külm ja tuuline. Suurema osa ajast istusin ahjusuu ees ja vaatasin aknast kauneid vaateid kiviaiale ja taamal kollenduvale karjamaale. Linnud laulsid küll juba nii tormiliselt, nagu oleks mõnus pesaehitamise aeg, aga ju see oli ikka veel niisugune soojenduslaul, sest sellise külmaga ei edene ükski asi, ka mitte pesapunumine. Meie armas suur paks konn, vist kõre – vähemalt välimuse järgi – oli ka veel puuriida veeres lehesodi all uimaselt tukkumas ja paremaid päevi ootamas. Ning muust “oma loomaaiast” olid vaid kitsed julgelt kevadist päikesepaistet nautimas. Enn muidugi nägi soos ka põtra, mis olevat olnud suur nagu maja. Nojah. Ja Villu teadis, et rästikuid on palju, kuid me ei kohanud küll ühtegi – ja meie “ussikuningas” oli juba eelmisel aastl tõenäoliselt sigade saagiks langenud, nii et ussimuret esialgu ei ole.